• Heida pilk

    Bioethanol

    Bioetanool kast (12x1L)

    Bioetanool on taastuva energia allikas, mis on tekkinud suhkrupeedist, peedist või muudest suhkru- või tärkliseallikatest saadud suhkru või tärklise käärimisest....

    54,00
    In stock
    Add to cart
    • [yith_wcwl_add_to_wishlist]
    • [yith_compare_button]

    Bioetanool on taastuva energia allikas, mis on tekkinud suhkrupeedist, peedist või muudest suhkru- või tärkliseallikatest saadud suhkru või tärklise käärimisest....

    • [yith_wcwl_add_to_wishlist]
    • [yith_compare_button]
  • Heida pilk

    Bioethanol

    Bioethanol 1L

    Bio-ethanol is a renewable energy source made from the fermentation of sugars or starches derived from sugar beets, beetroot, and...

    4,80
    In stock
    Add to cart
    • [yith_wcwl_add_to_wishlist]
    • [yith_compare_button]

    Bio-ethanol is a renewable energy source made from the fermentation of sugars or starches derived from sugar beets, beetroot, and...

    • [yith_wcwl_add_to_wishlist]
    • [yith_compare_button]

Bioetanool ROHEPÖÖRDE teenistuses

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid leppisid 2020. aasta lõpus kokku eesmärgis vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga 55 protsendi võrra ning seda EL-i üleselt. Meie tollase peaministri Jüri Ratase sõnul on saavutatud kokkulepe oluline eelkõige selleks, et jõuda mõistliku tempoga aastaks 2050 Euroopas kliimaneutraalsuseni.

Kuigi 2019. aasta andmete kohaselt on Eesti võrreldes 1990. aastaga heitkoguseid vähendanud tervelt 62% võrra, on riik võtnud endale kohustuse jõuda 2030. aastaks 70% kasvuhoonegaaside vähendamiseni.

NB! Kuna bioetanooli põlemisel eraldub vaid soojus, aur ja süsinikdioksiid, siis aitab selle kasutamine soojusallikana kliimaneutraalsuse saavutamisele aktiivselt kaasa.

 

Biokütuste määratlus ja liigitus

Energeetilises mõttes peetakse kütuseks ainet, mille keemilisel ühinemisel hapendaja ehk tavamõistes hapnikuga, eraldub suurel hulgal soojust.

Kütuseks ehk kütteaineks loetakse aineid, mis vastavad järgmistele tingimustele:

  • küllaldane varu või taastuvus looduses,
  • hea kättesaadavus ning suhteliselt lihtne tootmine,
  • reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga,
  • põlemisjäägid ei saasta ohtlikult keskkonda.

Sarnaselt fossiilkütustele liigituvad ka biokütused tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks kütusteks.

Tahke biokütus on enamasti puidu põhine, rohtne, puuviljapõhine või segatud erinevate lisanditega.

Vedelaid biokütuseid looduses ei esine ning neid saadakse biomassi mehaanilise, bioloogilise ja termokeemilise muundamise käigus. Euroopa Liidu direktiivi järgi loetakse vedelaks biokütuseks bioetanooli, biodiislikütust, biometanooli jt biokütuseid.

Gaasilisi biokütuseid looduses samuti ei esine. Hajutatuna tekib küll looduslike käärimisprotsesside tulemusena metaanirikas soogaas ent kütusena seda ei kasutata. Gaasilisi biokütuseid saadakse kääritamisel või termokeemilisel teel ning tuntumad neist on biogaas (sh prügilagaas), biovesinik ja sünteetiline biogaas.

 

Bioetanooli olematu jalajälg

Bioetanool on täielikult taastuv energiaallikas, mille tooraineks võib olla nisust, maisist, suhkrupeedist, suhkruroost, peedist või mis tahes muust suhkru või tärklise sisaldusega taimse materjali kääritamisel saadud alkohoolne jook. Bioetanooli tootmistehnoloogiad täienevad pidevalt ning tänasel päeval saab bioetanooli ka juba kartulikoortest ja puuviljajäätmetest.

 

Bioetanooli tootmisprotsess

Bioetanool on kütteaine, mida toodetakse orgaaniliste jäätmete lagundamise teel. Näiteks suhkruroo puhul pressitakse taimedest mahl välja ning see kääritatakse. Kuumutamise teel destilleeritud suhkru või tärklise kääritamisel saadakse etanool. Bioetanool põleb täielikult, vabastades soojust, pisut veeauru ja süsihappegaasi.

 

Bioetanooli omadused

Mürgisus

Bioetanooli puhtal kujul manustamise vältimiseks on seda mitmete ainetega denatureeritud. Samuti muudab see protsess bioetanooli kasutamise turvalisemaks ning lihtsustab müügiprotsessi.

Süttivus

Bioetanool on kergesti süttiv vedelik, mis liigitub süttivuselt klassi 1B ning tarnimise osas klassi PGII. Bioetanooli hoiustamist reguleerivad riikide poolt kehtestatud standardid. Eestis reguleerib bioetanooli hoiustamist ja käsitlemist … seadus. (link)

Kasutusvõimalused

Kõige laialdasemalt kasutatakse bioetanooli mootorikütuste lisandina, mis vähendab sõidukite kasvuhoonegaaside heidet u 20 protsendi võrra. Kuna sellega võib aga kaasneda mootorivõimsuse langus, siis eeldatavalt ei lõpe vaidlused bioetanooli mootorikütuse lisandina kasutamise otstarbekuse üle veel niipea.

Ent bioetanoolil on ka teine, hoogsalt laienev kasutusvaldkond. Kuna bioetanool põleb ära täielikult ning selle põlemisjääkideks on vaid ruumi täitev soojus, pisut veeauru ja süsihappegaasi, siis võib bioetanooli pidada ideaalseks biokaminate kütteaineks.

 

Miks eelistada biokaminat?

Biokamina kütuseks on keskkonnasõbralik bioetanool, mille tooraineks on täielikult taastuv biomass. Kui sugugi mitte vähetähtsad, keskkonnaalased argumendid kõrvale heita, siis on biokamina kasutuselevõtt väga lihtne ega eelda suuremahulisi ehitustöid korstna või viimalõõri rajamiseks.

Piisab sellest, kui paigutate biokamina soovitud kohta, valate küttekambrisse bioetanooli ning juba võitegi tikust tuld tõmmata. Rahulikult väreleva tule valgel täitub ruum peagi hubase soojusega.

Kuna puudub vajadus korstna või viimalõõri järele, siis võite biokamina paigutada sinna kuhu iganes soovite – maamajja või uhkesse eramusse, hotelli fuajeesse või korrusmaja elutoa lauale. Teatud kaminamudelite puhul on võimalik biokamin ka ratastel teise tuppa kaasa võtta.

Biokamin on keskkonnasõbralik ja moodne alternatiiv elusa tule nautimiseks. Bioetanooli põlemisel tekkiv soojus jääb tuppa mõneks ajaks pidama, mis õigesti soojustatud hoonete puhul võib püsida hommikuni.